Hispaania
saab aastas kulutada 20 367 € (inimese kohta, pärast makse, leibkonna suurusega arvestatud), töötab 37,6 tundi nädalas ja jagab kodu 3 inimesega. Oodatav eluiga sünnil on seal 84,0 aastat. Valitsussektor kulutab tema peale 14 912 € aastas elaniku kohta.
Küsi arvudelt mida tahes
Milles Hispaania ELi 27-st kõige rohkem erineb
kõik, tüüpiline kasutatav tulu
Tüüpiline kasutatav tulu inimese kohta vanuserühmade kaupa, kõik. Joon üle iga tulba on ELi 27 näitaja.
Iga näitaja, mille Eurostat kõigi 27 kohta avaldab, kaheksas rühmas. Ava kaart: 27 riigi pingerida, viieteistkümne aasta muutus ning vanuse- ja soojaotus seal, kus need olemas on.
Mediaanid seal, kus võimalik, kulude puhul keskmised elaniku kohta. See inimene on avaldatud statistikast kokku pandud, mitte riigi kõige tavalisem elanik.
Eurostat avaldab sünniriigi. Rahvuse või nahavärvi kohta ei avalda ta midagi ja enamik liikmesriike seda ei kogugi — need kaks osakaalu ütlevad seega, kus elanikud on sündinud, ja mitte midagi muud selle kohta, kes nad on. Kuju nahatoon loositakse kaaluga väljaspool ELi sündinute osakaalu järgi. See on jäme lähend, mitte kellegi välimuse mõõtmine.
14 912 €0,76× ELavalikud kulud elaniku kohta – Hispaania, 2024: keskmine kõigi seal elavate inimeste peale.
Samad kümme funktsiooni aastaeelarvena elaniku kohta, kõrval ELi 27 keskmine.
1904 €
elaniku kohta aastas · 5,8% SKPst
Riigi enda toimimine ja riigivõla intressid.
293 €
elaniku kohta aastas · 0,9% SKPst
Hispaania: kulud valdkonnas riigikaitse on 49% ELi 27 keskmisest.
589 €
elaniku kohta aastas · 1,8% SKPst
Politsei, kohtud, vanglad ja päästeteenistus.
1664 €
elaniku kohta aastas · 5,1% SKPst
Transport, energeetika, põllumajandus ja tööstuse toetamine.
320 €
elaniku kohta aastas · 1,0% SKPst
Jäätmed, reoveepuhastus, saastetõrje ja elurikkus.
157 €
elaniku kohta aastas · 0,5% SKPst
Hispaania: kulud valdkonnas elamu- ja kommunaalmajandus on 53% ELi 27 keskmisest.
2117 €
elaniku kohta aastas · 6,5% SKPst
Haiglad, arstid, ravimid ja rahvatervis.
395 €
elaniku kohta aastas · 1,2% SKPst
Sport, raamatukogud, ringhääling, muuseumid ja pühakojad.
1355 €
elaniku kohta aastas · 4,1% SKPst
Hispaania: kulud valdkonnas haridus on 71% ELi 27 keskmisest.
6120 €
elaniku kohta aastas · 18,7% SKPst
Pensionid, töötushüvitis, lapsetoetus ja hoolekanne.
Ühe keskmise palgaga inimese hinnanguline aastane panus12 800 €
Jaotusmudel, mitte sihtotstarbeline rahavoog: ükski maksueuro pole seotud ühegi teenusega. Mudel võtab ühe Eurostati näidisleibkonna, liidab kokku, mida see maksab, ja jaotab summa nii, nagu Hispaania jaotab oma avaliku sektori kulutusi.
Üks keskmise palgaga inimene, 2025.
Jaotatud avaliku sektori kulutuste järgi — Hispaania, 2024:
Kust raha tuleb, 2024
Osakaalud kõigist maksu- ja sotsiaalmaksetuludest. Tulumaksud (D51) hõlmavad ka ettevõtete kasumit, mitte ainult palku; kõik ülejäänu on muud tootmismaksud (D29, kuhu kuuluvad palgafondimaksud), muud jooksvad maksud (D59) ja kapitalimaksud (D91).
Mudel: bruto miinus neto ühest Eurostati näidisjuhtumist (earn_nt_net) otsese osa jaoks; netopalk korrutatuna tegeliku tarbimismaksumääraga, tootemaksud jagatud leibkondade lõpptarbimiskulutustega (gov_10a_taxag D21 jagatud nama_10_gdp P31_S14-ga), ülejäänu jaoks; ja iga valdkonna osakaal avaliku sektori kulutustes (gov_10a_exp), et summa ära jaotada. See ei ole kellegi maksuarvestus: palgad on näidisjuhtum, mitte tegelik leibkond, tarbimismaksumäär on kõrgem kui tavaline käibemaksumäär, sest tootemakse maksavad ka ettevõtted, riik ja külalised, ning avaliku sektori kulutusi rahastatakse ka laenuga ja tuludega, mis ei ole maksud.
Koht, mitte inimene: kui palju riiki on ja mida see igale seal elavale inimesele pakub.
Raudtee ja asfalt 1000 km² kohta, ülejäänu elaniku kohta. Märk võrdleb iga näitajat ELi 27-ga.
Riigid, millel on ühine piir riigiga Hispaania, või lähimad partnerid teisel pool vett.
Iga number sellel lehel pärineb Eurostatist (vaatlusaastad 2014–2026). Andmete ülevaade →
Mediaanid seal, kus võimalik, kulude puhul keskmised elaniku kohta. See inimene on avaldatud statistikast kokku pandud, mitte riigi kõige tavalisem elanik.